Töökeskkonnavolinik

Valimisteks korraldab Tööandja ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, millel on võimalik osaleda kõikidel töötajatel (võib ka volitatud esindaja kaudu) ning kus osaleb vähemalt 50% ettevõtte töötajatest.

Kui töökeskkonnavoliniku valimine ebaõnnestub, tuleb see koosoleku protokollis fikseerida.

Ettevõte võib tegutseda ilma töökeskkonnavolinikuta, kui töötajad ise ei soovi volinikku valida või ei soovi kandidaadid seda rolli täita.

Tööandja ise volinikku määrata ei saa. Mõne aja pärast tuleb korraldatakse uued valimised. Samas uute valimiste toimumise aega seaduses otseselt ei sätestata. Mõistlik on korraldada uued valimised, kui töötajad selleks soovi avaldavad.

Volinike arv sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb töötajatele anda igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja. 

Kui töökeskkonnavolinik valitud, tuleb teavitada sellest tööandja poolt Tööinspektsiooni kümne päeva jooksul. Seda võib teha nii e-kirjaga kui ka läbi Tööinspektsiooni ISETEENINDUSE. Esitada tuleb järgnev:

• ettevõtte nimi,
• töökeskkonnavoliniku ees- ja perekonnanimi,
• ametikoht
• kontaktandmed (telefon, e-posti aadress).

Lõppvastutust ohutu töökeskkonna eest siiski tööandja kanda.

Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek. Õigus ennetähtaegselt töökeskkonnavolinik tagasi kutsuda ja uus esindaja valida on vaid töötajate koosolekul.

Töökeskkonnavoliniku peamised ülesanded:

• Aitab kaasa töökeskkonna parandamisele ning tööandja ja töötajate töökeskkonnaalase dialoogi tõhustamisele.
• Jälgib töökeskkonna olukorda lähtuvalt töötajatest, et töö oleks ohutu ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid nõudeid täidetakse (nt töötajate juhendamine ja väljaõpe, isikukaitsevahendite kasutamine).
• On kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste õigusaktidega ja ettevõttesiseste töökeskkonnaalaste juhenditega. Sh ettevõttesisese töökeskkonna riskianalüüsiga.
• On tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel (nt koondades töötajate ettepanekuid ja rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel). Puuduste avastamisel tuleb tal teavitada nii tööandjat kui ka töötajaid ja anda vajadusel töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi. Tööandjalt on volinikul õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui kellegi elu või tervis on otseselt ohus, tohib töökeskkonnavolinik ajutiselt ohtliku töö peatada või keelata ohtliku töövahendi kasutamise.
• Osaleb tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimises.

Täpsemad kohustused määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus).

Tööandja on kohustatud tagama töökeskkonnavolinikule ligipääsu kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse tööruumidesse ning andma volinikule tema kohustuste täitmiseks vajalikku teavet riskianalüüsi ja tööõnnetuste ning kutsehaigestumiste (sealhulgas uurimise tulemuste) kohta.

Töökeskkonnavolinikul on samuti õigus saada teavet Tööinspektsiooni ettekirjutusest tööandjale.

Kui palju aega töökeskkonnavolinik oma töökeskkonna-alaste kohustuste täitmiseks vajab, sõltub ettevõttest ning see määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus). Seaduse kohaselt on selleks min. 2 tundi nädalas, mis tasustatakse keskmise tööpäevatasuga.

Töökeskkonnavoliniku koolitus ja täienduskoolitus

Tööandja peab tagama töökeskkonnavolinikule ülesannnete täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates. 

Töökeskkonnavolinik peab läbima töötervishoiu ja tööohutuse täienduskoolituse, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid, terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

Tööandja korraldab töökeskkonnavolinikule koolituse ja täienduskoolituse omal kulul ning tööajal.