Toiduhügieen ja -ohutus
Toiduhügieen
on toidu ja joogi tootmistavade kogum, mille eesmärk on minimeerida toidu saastumisest tulenevaid ohte ohutute ja puhaste toimingute abil, kaitsmaks inimeste tervist toidu kaudu levivate haiguste eest.
Toiduohutus on teadusvaldkond, mis kirjeldab toidu käitlemist, valmistamist ja ladustamist viisil, mis hoiab ära toidu kaudu levivad haigused. Kahe või enama sarnase haiguse juhtu, mis tulenevad tavalise toidu sissevõtmisest, nimetatakse toidust põhjustatud haiguste puhanguks. See hõlmab mitmeid protseduure, mida tuleks järgida võimalike terviseohtude vältimiseks.
Toidu saastumine toimub siis, kui toit on rikutud mõne muu ainega. Saastumine võib aset leida järgmistes protsessides:
- tootmine,
- transportimine,
- pakendamine,
- ladustamine,
- müügi ja toidu valmistamine.
Võimalikke toidu saastumise viise liigitatakse kolme rühma:
- bioloogiline saastumine
- keemiline saastumine
- füüsikaline saastumine
Toidu käitlemisega tegelev ettevõte peab täitma erinevates õigusaktides kirjeldatud nõudeid, mida võib kokkuvõtvalt nimetada toiduohutuse nõueteks.
Riik teostab järelevalvet, mille eesmärk on saada kinnitust, kas toidukäitlejad on mõistnud oma kohustusi ja rakendavad neid. Peamiseks järelevalveasutuseks Eestis on Põllumajandus- ja Toiduamet. Toiduohutuse tagamiseks peavad kõik toidu käitlemisega tegelevad ettevõtted järgima toiduohutuse üldpõhimõtteid. Nende teadmiste omandamiseks on saadaval vastav hügieenikoolitus.
Käitleja on kohustatud kontrollima toidu käitlemise nõuetekohasust ja rakendama abinõusid ohutu toidu käitlemise tagamiseks.
Rakendatavaid abinõusid kirjeldatakse ettevõttesiseses enesekontrolliplaanis. Enesekontroll koos kirjalikult vormistatud enesekontrolliplaaniga moodustab enesekontrollisüsteemi.
TOIDUHÜGIEENIKOOLITUS
