Hügieenikoolitus (1.osa)

Toiduhügieenikoolitus Internetis

 on läbitav nii EESTI, VENE, INGLISE kui ka UKRAINA KEELES!

 

Koolituse läbinu saab soovi korral endale nüüd ka LISATASUTA INGLISKEELSE TUNNISTUSE. Vajalik neile, kes töötavad väljaspool Eestit.

Hügieenikoolitus koosneb kolmest osast

Hügieenikoolituse esimene osa käsitleb toiduhügieeni valdkonda ja põhimõtteid ning peamisi toiduhügieeni määravadi tegureid. Hügieenikoolituse teine osa käsitleb toiduhügieeni ohu-ja riskitegureid ning koolituse kolmas osa on seotud kahjurite, desinfitseerimise ning enesekontrolli põhimõtetega.

Iga osa lõpus tuleb osalejal täita toiduhügieeni test, mis koosneb viieteistkümnest küsimusest. Igal küsimusel tuleb ära märkida üks õige vastusevariant ning testi täitmiseks on aega 2 tundi. Test loetakse läbituks, kui õigete vastuste hulk on vähemalt 75%-i 100-st.

Testi sooritamise ebaõnnestumisel on võimalik testi uuesti teha. Peale testi sooritamist, koolituskekkonnast väljudes salvestatakse testi tulemused, mis on saadaval uuesti koolitusele sisenedes.

NB! Selleks et sooritada eksam, tuleb edukalt sooritada kõik vahetestid.

Alustamiseks registreeri endale eraisiku või siis ettevõtte konto ja telli koolitus. Kõik koolituse edukalt läbinud, saavad endale nimelise hügieenikoolituse tunnistuse, mida aktsepteerib Põllumajandus- ja Toiduamet.

Hügieenikoolituse eksam

Hügieenikoolituse eksami sooritamiseks peavad olema läbitud kõik vahetestid. Eksami sooritamiseks on aega kaks tundi.

Eksam koosneb 24-st küsimusest. Igal küsimusel on 4 vastusevarianti. Vastusevariantidest on vaja ära märkida 1 õige vastus.

Toiduhügieenikoolituse eksam loetakse sooritatuks, kui õigete vastuste hulk on vähemalt 75%-i 100-st.

Eksami mittesooritamisel blokeerub koolituskeskkond ning eksami uueks sooritamiseks tuleb tellida koolitus uuesti (tasuline).

Peale eksami sooritamist blokeerub koolituskeskkond.

 

Koolitusveeb OÜ poolt pakutav hügieenikoolitus on kooskõlas Toiduseadusega (§ 29) ja teiste Eesti Vabariigis hügieenikoolitust ja täiskasvanute koolitust reguleerivate õigusaktidega.

 

 

TOIDUHÜGIEEN JA TOIDUHÜGIEENI PÕHIMÕTTED

RT I 1999, 30. 415

Välja kuulutatud

Vabariigi Presidendi 11. märtsi 1999.a.

otsusega nr 568

TOIDUSEADUS

Vastu võetud 25. veebruaril 1999.a.

4. peatükk

KÄITLEMISE ÜLDNÕUDED

29. Hügieenikoolitus käitlemisettevõttes

(1) Käitleja peab koostama käitlemisettevõttele töötajate toiduhügieenikoolituse kava, milles nähakse ette koolituse eesmärgid, maht, sagedus ja kord.

(2) Koolituskava alusel korraldab käitleja perioodiliselt töötajate tööülesannetele vastavat toiduhügieenikoolitust ja hindab töötajate toiduhügieenialaseid teadmisi.

(3) Koolituskava täitmist jälgib järelvalveametnik, kellel on õigus teha ettepanekuid koolituskava muutmiseks ja täiendamiseks ning anda selgitusi selle koostamise kohta.

VÄLJAVÕTE

Toiduseaduses on sätestatud, et kõigis toidukäitlemisettevõtetes peab olema koostatud enesekontrolliplaan. Enesekontrolliplaanis on kirja pandud toidukäitlemisettevõtte toiduhügieenialane koolituskava, kus on ette nähtud koolituse eesmärk, maht, sagedus ja kord. Vastavalt sellele peavad kõik toidukäitlejad läbima vastavalt oma töö iseloomule hügieenikoolituse. Toiduhügieenikoolituse kava ja korraldamise aeg ning teadmiste hindamine peavad olema dokumenteeritud. Tõendid toiduhügieenialaste teadmiste omandamisest säilitatakse enesekontrolliplaani vahel. Samuti peab enesekontrolliplaani vahel olema ka tervisetõendid, mida väljastab perearst ning mida tööandja säilitab töösuhte kestuse jooksul ja vähemalt aasta pärast töösuhte lõppemist. Tööandja on kohustatud nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Samuti on tööandjal õigus suunata töötaja täiendavasse tervisekontrolli, kui tööprotsesside käigus on toimunud nakkuse levik, saastunud on toodang või kollektiivis ilmneb mõnel töötajal nakkushaigus vms.

Toidu puhul on tegemist valdkonnaga, kus lisaks üldistele majandustegevust reguleerivatele õigusaktidele tuleb järgida spetsiifilisi nõudeid ja norme. Kõigi nõuete eesmärgiks on tagada tarbijatele ohutu toidu kättesaadavus, samuti aga võimalus teha teadlikke valikuid. Professionaalne toidukäitleja peab omama põhjalikke teadmisi sellest, kuidas köögis tagada toiduohutus. Toidukäitleja tagab, et kõik tema juhtimise all olevad tootmise, töötlemise ja turustamise etapid vastavad asjakohastele hügieeninõuetele. Alates 1. juulist 2007 on toiduohutuse ja -järelevalve korraldajaks Maaeluministeerium ning järelevalveasutuseks Maaeluministeeriumi haldusalas olev Põllumajandus- ja Toiduamet.

Hügieen on teadus tervise kaitsmisest. Toidu hügieeniline käitlemine väldib haigestumise riski. Toiduhügieen hõlmab kõiki meetmeid toidu ohutuse ja tarvitamiskõlblikkuse tagamiseks toidu tootmise, töötlemise, valmistamise, pakendamise, ladustamise, veo, turustamise, käsitsemise ja tarbijale müümise või muul viisil üleandmise etapis. Toiduhügieen ei ole mitte ainult puhtus, vaid tööharjumused ja seepärast on esile kutsutud enesekontrolli plaanide täitmine. See tähendab seda, et toidukäitleja teab ja tunneb toiduhügieenile esitatavaid nõudmisi ja ka täidab neid nõudmisi ehk täidab enesekontrolliplaani tabeleid vastavalt ettevõtte enesekontrollis kehtestatud sagedusele. Toiduhügieen on meetmete summa, mis on vajalik toidu ohutuse ja tervislikkuse tagamiseks.

Kui toidukäitlemisettevõttes on avastatud otsene oht inimese tervisele, lubab toiduseadus põllumajandus- ja toiduametnikul toidukäitlemisettevõtte tegevuse peatada, kuni oht on kõrvaldatud. Kui rikkumised korduvad ja ohutus pole tagatud, võetakse kaalumisele toidukäitleja kauplemisluba. Nõuete mittetäitmise korral tehtavas ettekirjutuses määrab põllumajandus- ja toiduametnik toidukäitlemisettevõtte omanikule täitmise tähtaja sõltuvalt terviseriskist. Väiksemate rikkumiste korral määrab põllumajandus- ja toiduametnik trahve. Trahvi suurused olenevad rikkumisest.

Kõige rohkem põhjustavad trahve järgmised toiduhügieeni eeskirjade rikkumised:

• koristamata ja määrdunud ruumid;
• liiga soojad tingimused madalat temperatuuri nõudvate toitude valmistamiseks ja säilitamiseks
• aegumistähtaja ületanud toiduainete müük.

NÄIDE: Kui tuleb Põllumajandus- ja Toiduameti ametnik toidukäitlemisettevõttesse ja leiab külmikust eilse kuupäevaga hapukoorepaki (seda ei tohi toidukäitlemisettevõte enam realiseerida, vaid peab olema käitlusest kõrvaldatud). Selle eest võib ametnik toidukäitlejat trahvida.

Põhilised põhjused, miks rikutakse toiduhügieeni reegleid:

• Hügieeninõuete mittetundmine;
• Mitteküllaldane tähelepanu pööramine

NÄIDE: Ühes restoranis olid töötajad haigestunud. Neil olid kõhud lahti ja valutasid, samuti südamed pahad ja oksendasid. Nad helistasid hommikul oma tööandjale ja kurtsid oma muret, et on haigestunud ja sooviksid ennast kodus ravida, kuid tööandja kahjuks ei mõistnud nende haiguse tõsidust ja käskis neil tööle ilmuda. Kui haiged kokad valmistasid klientidele toitu, sattusid mikroorganismid toidusse, kus nad paljunesid, kui toitu säilitati ohtlikus tsoonis ja tänu sellele haigestusid juba ka kliendid ning ettevõttesse tulid põllumajandus- ja toiduameti spetsialistid. Selles ettevõttes leiti veelgi rikkumisi ning selle põllumajandus- ja toiduameti ametnike külastuskäigu järel suleti see restoran senikauaks kuni rikkumised likvideeriti. Kes enam sellesse ettevõttesse sööma julgeb minna – see on kahjuks antireklaam.

Mis on tulu heast toiduhügieenist?:

• tarbijate rahulolu,

Tullakse jälle sööma teie ettevõttesse. Saate järjest rohkem kliente juurde ja teie toit on klientidele turvaline.

• olete seadustega kooskõlas ja võite kerge südamega vastu võtta Põllumajandus- ja Toiduameti spetsialisti, sest nad ei leia teie ettevõttest ühtegi rikkumist

• pikenevad toidu säilivusajad, mida võite ka ise kestvusproovidega pikendada.

• kõige põhilisem on see, et teil on head töötingimused, hea tööõhkkond ning madal tööjõu voolavus.

 

Tervist ohustavad tegurid (TOP 5)

Joonis 1 Tervist ohustavad tegurid

Tervist ohustavad tegurid on ära toodud joonisel 1.

• Kõige sagedamini võivad lõppeda surmaga patogeensetest mikroorganismidest põhjustatud haigestumised. Patogeensed mikroorganismid on teisisõnu mürgised mikroorganismid, millest kirjutatakse pikemalt järgnevates peatükkides.

•  Valed toitumisharjumused tähendavad liigsöömist ja valedes proportsioonides toitainete tarbimist. Valede toitumisharjumuste tagajärjel me rasvume ja meil esinevad mitmed südame- ja veresoonkonna haigused.

• Looduses võime leida mürgiseid seeni, marju ja taimi. Me peame neid tundma ja mitte ise neid sööma, ega ka teistele neid toiduks mitte pakkuma.

• Jälgima peab ka toiduainete pakendeid, sest mitte kõik lisaained, mis on toiduainetes ei ole meie tervisele kasulikud, seega tuleb toiduainetes vältida tervisele ohtlike lisaainete kasutamist.

• Keskkond meie ümber on saastunud kemikaalidest ja heitgaasidest. Seepärast peab jälgima, kus ja kuidas kasvatatakse köögivilju ja puuvilju. Kui palju kasutatakse põllumajanduses kemikaale.