Töökeskkonnavoliniku koolitus veebis (1.osa)

 

Töötervishoiu ja tööohutuse e-koolitus

Sobilik ➤TÖÖKESKKONNAVOLINIKELE ja ➤TÖÖKESKKONNANÕUKOGU LIIKMETELE esmakoolituseks. Koolitus tuleb läbida kuni kahe kuu jooksul, alates töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu liikme ametisse nimetamisest.

Töötervishoiu ja tööohutuse alane koolitus koosneb neljast osast, sisaldab vaheteste ning lõpeb eksamiga. Kui eksamil on õigete vastuste hulk 100%-st üle 75%-i, loetakse eksam sooritatuks ning koheselt on võimalik tunnistus kas välja printida, salvestada või saata e- postiga edasi. Kui valede vastuste hulk ületab lubatu, ei loeta koolituse eksamit sooritatuks ning tunnistust ei väljastata. Eksami mittesooritamise korral tuleb tellida uus töökeskkonnaalane koolitus (tasuline).

Töötervishoiu ja tööohutuse alane veebipõhine koolitus vastab 24 akadeemilise tunni õppekavale. Veebikeskkonnas koolituse läbimise kiirus on aga individuaalne (sõltuvalt lugemiskiirusest, eelnevatest teadmistest jm.). Koolitust saab läbida mitmes osas, lähtudes endale sobilikust ajast. Koolituse jätkamiseks peale katkestamist, tuleb olemas olevaid paroole kasutades end uuesti sisse logida. Peale sisse logimist, jätkub koolitus kohast, kus see viimati pooleli jäi.

 

Töötervishoiu ja tööohutuse koolituse eksami sooritamine

Eksami sooritamiseks peavad olema läbitud kõik vahetestid. Eksami sooritamiseks on aega kaks tundi.

Eksam koosneb 40-st küsimusest. Igal küsimusel on 4 vastusevarianti. Vastusevariantidest on vaja ära märkida 1 õige vastus.

Eksam loetakse sooritatuks, kui õigete vastuste hulk on vähemalt 75%-i 100-st.

Eksami mittesooritamisel blokeerub koolituskeskkond ning eksami uueks sooritamiseks tuleb tellida uus koolitus (tasuline).

Peale eksami sooritamist, blokeeritakse automaatselt koolituskeskkond ning samade paroolidega uuesti koolitusel osalemine ei ole võimalik.

 

Koolitusveeb OÜ poolt pakutava töötervishoiu ja -ohutusalase koolituse vastavus: 

• 12.01.2023 “Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse“
• 01.09.2019 “Täiskasvanute koolituse seadus“
• Vastavasisuline majandustegevusteade Haridus- ja Teadusministeeriumis: Eesti Hariduse Infosüsteem 03.12.2018 nr. 205799 

Koolituse läbinu (õpiväljund)…

• tunneb tööandja ja töötaja kohustusi, õigusi ja vastutust;
• oskab koostada ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava, riskianalüüsi;
• teab töökeskkonna ohutegureid ning oskab neid vältida.

 

 

 

TÖÖTERVISHOIUSÜSTEEM EESTIS

 

“Hea tervis on hea äri” – on aastaid tagasi öelnud üks Ühendkuningriikide keemiatööstuse edukaid juhte Sir John Harvey-Jones (Imperial Chemical Industries). Selle väitega tuleb nõustuda – töötaja tasandil on tema tervis ülioluline, et iga päev rõõmsana tööle tulla ning õhtul koju minna. Kui töötaja tervis tööõnnetuse või kehvade tingimuste tõttu kannatab ja töötaja seeläbi töövõime kaotab, on see suur tragöödia mitte ainult talle endale, vaid ka tema perele ja lähedastele. Ka ettevõttele on terve töötaja kasulik: ta on efektiivne, motiveeritud ning panustab ettevõtte edusse rohkem kui probleemide käes vaevleja. Organisatsioonid, kus töötervishoidu ja tööohutust väärtustatakse, mõistavad seost riskide ohjamise, üldise tervise ja äritegevuse vahel. Nende töötervishoiu ja tööohutuse tegevused on integreeritud üldisesse juhtimismudelisse ning see kindlustab ka ettevõtte pühendumist, osalemist ja töötajate heaolu edendamist. Töökeskkonnas võivad need viia mitmete algatusteni, mida töötervishoiu ja tööohutuse seadus otseselt ei nõua: näiteks ümberkorraldused, mis vähendavad töö monotoonsust ja suurendavad paindlikkust, tervisedenduse kampaaniad (tervist käsitlevad loengud puhkepauside ajal, venitusharjutuste võimaldamine töötajate puhkeruumis vms).

Oleks tore, kui kõigis Eesti ettevõtetes suhtutakse töötervishoiu- ja tööohutusalasesse tegevusse positiivselt ning iseenesest mõistetavalt. Kahjuks ei ole olukord nii hea ning endiselt leidub ettevõtteid, kus ka minimaalsete töötervishoiu- ja tööohutusalaste nõuete täitmine käib üle jõu.

Kuigi ohutu ja tervistsäästva töökeskkonna loomine on tööandja kohustus, on samavõrra tähtis roll töötajal. Töötaja, kes hoolib oma tervisest ning ohutusest, järgib ilma suurema tööandjapoolse motivatsioonita töökeskkonnaalaseid nõudeid. Ta on valmis ka omapoolseid ettepanekuid esitama juhul, kui näeb töökeskkonnas probleeme või kitsaskohti. Kui tööandja varustab töötajat vajalike isikukaitsevahenditega – kuna muude abinõudega ei ole võimalik töökeskkonna ohutegureid piisava kontrolli alla saada – siis töötaja kohustub neid vahendeid omakorda kandma.

 

Mis on ettevõtte ohutuskultuur? 

Tihti räägitakse halvast ohutuskultuurist, viidates töötajate kalduvusele eirata ohutusnõudeid või käituda ohtlikult. Küsimus ei ole aga ainult töötajates – ohutuskultuuri kujunemine algab ettevõtte juhtkonnast: kas ja kui palju väärtustab töötajate ohutust ja heaolu ettevõtte juhtkond. Hea ohutuskultuuriga organisatsiooni iseloomustab ühisel usaldusel toimiv suhtlemine, omaks võetud mõistmine ohutuse tähtsusest ja kindlus olemasolevates ohutusabinõudes.

 

Mis on ettevõtte ohutuskultuur?

Ohutuskultuuri keerukam definitsioon on järgmine: Kogu personali ohutusalaste väärtuste, arusaamade ja kompetentsuse kogum ning käitumislaad, mis määrab ära ettevõtte ohutuspoliitika järgimise – pühendumuse, laadi ja pädevuse. Kui ohutuskultuur on ettevõttes madal, siis järgimine on kesine või puudub sootuks. Lihtsustatult võib ohutuskultuuri sõnastada nii: Viis, kuidas me siin ettevõttes asju ajame.

 

Kõrge ohutuskultuuriga ettevõte:

• Tunnistab ja räägib kõrge riskiga tegevustest
• Loodud on süüdistuste vaba õhkkond
• Juhtimistasandil valmisolek suunata vahendeid ohutuse tõstmiseks
• Koostöö igal tasandil

Kõrge ohutuskultuuriga ettevõtted teevad rohkem, kui õigusaktid nõuavad – töötajaid julgustatakse aktiivselt osalema ja toetatakse otseste juhtide konsulteerimist töötajatega. Sellega luuakse töötajates omaosalustunne igal tasandil ning rakendatakse töötajate ainulaadseid teadmisi, mis neil on oma töö kohta. Kaasamine võib toimuda riskide hindamisel, töökoha kujundamisel, ergonoomiliste töövahendite soetamisel jne.

Toimiva töötervishoiu- ja tööohutussüsteemi korraldamisel ettevõttes mängib suurt rolli erinevate osapoolte koostöö – vaid nii saab tagada ohutuid ja tervislikke töötingimusi. Olenevalt ettevõtte suurusest on osapooli mitmeid. Väikestes ettevõtetes saame rääkida kolmest osapoolest:

Töötajate suhtlus töökeskkonna ja ohutuse tagamiseks peaks toimuma esmalt läbi töökeskkonnaspetsialisti, kuid vajadusel ka otse tööandjaga. Samamoodi võib tööandja pöörduda töötajate poole kas otse või anda ülesanded töökeskkonnaspetsialistile.

Kui töötajaid on ettevõttes 10 või rohkem, lisandub kolmele osapoolele ka töökeskkonnavolinik, kes on töötajate poolt valitud esindaja töökeskkonna küsimustes. Kui töötajaid on 150 või enam, arutleb ja lahendab töökeskkonnaprobleeme ka töökeskkonnanõukogu.

Seega saame suuremates ettevõtetes (töötajaid 150 ja enam) rääkida viie osapoolega süsteemist:

Kuna hierarhia on keerulisem, siis on tõenäone, et töötajad suhtlevad töökeskkonnaalaste probleemide puhul kõige enam töökeskkonnavolinike ning töökeskkonnaspetsialistiga. Töökeskkonnavolinik teavitab omakorda probleemidest ja ettepanekutest töökeskkonnaspetsialisti ning töökeskkonnanõukogu.

Töötajate kaasamine töötervishoiu- ja tööohutusalasesse tegevusse on väga oluline. Euroopa Liidu Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur viis 2012.-2013 aastal kõigis Euroopa Liidu riikides läbi kampaania “Ennetame riske üheskoos”, milles õhutas ja innustas tööandjaid töötajaid töötervishoiu- ja tööohutusalasesse tegevusse rohkem kaasata. Kampaania oluline sõnum oli järgmine: Lõplik vastutus riskide ohjamise eest lasub küll tööandjatel ja juhtidel, kuid ilma töötajate aktiivse osalemiseta ei ole neil edu loota. Seetõttu rõhutas kampaania eriti juhtide ja omanike eeskuju paralleelselt töötajate aktiivse osalemisega.

 

Kuidas peaks toimuma töötajate ja tööandja vaheline suhtlus?

Töötajate osalemine töötervishoiu ja tööohutuse edendamisel on lihtne kahepoolne protsess, kus tööandjad ja nende töötajad:

• räägivad üksteisega;
• kuulavad üksteise muresid;
• kujundavad ja jagavad arvamusi ja teavet;
• arutavad probleeme õigeaegselt;
• arvestavad igaühe seisukohaga;
• teevad otsuseid koos;
• usaldavad ja austavad üksteist.

Töötajaid tuleb töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes teavitada, juhendada, koolitada ja nendega konsulteerida. Täielik osalemine ei seisne ainult nõustamises – töötajad ja nende esindajad tuleb kaasata ka otsuste tegemisse.

 

Edasi vaatleme tööandjate poolset esindaja – töökeskkonnaspetsialisti –  rolli  ja töötajate poolt valitud esindaja – töökeskkonnavoliniku – rolli.

 

Töökeskkonnaspetsialist

Töökeskkonnaspetsialisti peab määrama iga ettevõte, sõltumata tegevusalast või suurusest.  Töökeskkonnaspetsialist on tööandja poolt määratud töötaja või tööandja ise ning esindab tööandjat. Ta peab tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte ja ettevõtte töötingimusi ning tema määramisest teavitab tööandja Tööinspektsiooni.

Töökeskkonnaspetsialist on tööandja esindaja.

Pädeva töötaja puudumisel võib tööandja kasutada pädevat ettevõttevälist teenuseosutajat, kuid see ei ole soovitatav, sest sellisel juhul ei tegele jooksvate töökeskkonnaprobleemidega igapäevaselt ettevõttes keegi, samuti ei suudeta kiirelt ohuolukordi lahendada.

 

Milline haridus peaks olema töökeskkonnaspetsialistil?

• • Insener?
  • Personalitöötaja?
  • Muu spetsialist?

Seadus nõudeid ei sätesta. Oluline on, et töökeskkonnaspetsialist valdaks asjakohast teavet, oleks kursis kehtivate seadusandlike nõuetega ning oskaks töökeskkonnaalaseid probleeme lahendada. Tootmistöö puhul tuleb kasuks inseneriharidus. On hea, kui töökeskkonnaspetsialist saaks suuremas mahus väljaõpet kui töökeskkonnavolinik.

Täiendusõpe töökeskkonnaspetsialistile on vajalik, kui töökeskkonnas on aset leidnud olulisel muutused, õigusaktid on oluliselt muutunud või Tööinspektsiooni inspektori nõudmisel. Samas on töökeskkonnaspetsialistil nimetatud puhkudel õigus ka iseseisvalt (ima sellesisulise koolituseta) oma teadmiseid värskendada. Tagatud peavad olema ajakohased töökeskkonna ja tööohutusalased teadmised.

 

Töökeskkonnaspetsialist peab:

• tundma oma ettevõtte tegevusvaldkonnale rakenduvate töökeskkonnaalaste õigusaktide nõudeid ja nende täitmise võimalusi
• tundma  head tava (sh standardeid) ettevõttes esinevate riskide vältimiseks,
• peab tundma oma tööks vajaliku teabe hankimise võimalusi (kirjandus, internet jm – näiteks töötervishoiuteenistuste, koolitusasutuste, töökeskkonna laborite, kaitsevahendite müüjate kohta)
• tundma ettevõtte töötingimusi ja nende seoseid tööga seotud haigestumistega.

Töökeskkonnaspetsialistil on mitmeid ülesandeid, mille maht ja spetsiifika sõltub ettevõtte tegevusalast ja suurusest. Üldjoontes tegeleb töökeskkonnaspetsialist praktikas järgmiste ülesannetega:

• Erinevate ohutusjuhendite (sissejuhatav ohutusjuhend, töövahendite ohutusjuhendid, ohutusjuhendid tehtavale tööle, jne.) ja erinevate kordade ning protseduuride väljatöötamine. Näiteks sissejuhatava ohutusjuhendi koostamine.
• Olemasolevate seadmete ja töövahendite ning tehnoloogia jälgimine ja tegevus ohutuse taseme tõstmiseks.
• Töötajate adaptsiooni korraldamine tööohutuse osas, ning tööohutusalase koolituse korraldamine (juhendamine, milliseid materjale ja millisel kujul töötajatele valmistada, kuidas teostada kontrolli õpitu kasutamisel töös jne.).
• Ettevõtte sisese aruandluse ning registrite pidamine ning statistika tegemine.
• Isikukaitsevahendite valimine, muretsemine, kasutamine.
• Töötervishoiuteenuse korraldamine (koostööpartneri valimisest töötajate tervisekontrolli tulemuste analüüsimiseni).
• Esmaabi korraldus (esmaabivahendid, esmaabiosutajad, nende koolitus jne.)
• Koostöö korraldamine tööandja, töötajate ja töötajate esindajatega.
• Riskianalüüsi ettevalmistamine, läbiviimine, tegevuskavad ja mittevastavuste kõrvaldamine.
• Sisekontrolli ettevalmistamine ja läbiviimine.
• Suhtlemine järelevalveasutustega töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes (osavõtt kontrollimistest, ettekirjutuste, kontrollaktide jms läbivaatamine, vajadusel korrigeerimisettepanekute tegemine, osalemine vaide koostamisel jm).
• Töötervishoiu ja tööohutuse alase ühistegevuse korraldamine kui töökohas töötavad vähemalt kahe tööandja töötajad.
• Töökeskkonnaalase teabevahetuse korraldamine „alt üles” ja „ülevalt alla”.
• Töötajate füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamise korraldamine.

 

 10 head juhist, et olla edukas töökeskkonnaspetsialisti ametil

• Naudib oma tööd
• On enesekindel
• Hoolib oma kolleegidest, juhtidest
• On kohal siin ja praegu
• On puhanud ja reibas
• On eeskujuks
• Püstitab endale eesmärke
• Usub endasse
• Mõtleb positiivselt
• On asjalik ja omab asjakohast teavet

 

Töökeskkonnavolinik

Kui ettevõttes töötab Töölepingu alusel 10 või rohkem töötajat, peab tööandja töötajate seast valima töökeskkonnavoliniku(d). Volinikud on töötajate esindajad töökeskkonnaalastes küsimustes. Töökeskkonnavolinike täpne arv sõltub ettevõtte geograafiliste asukohtade arvust, osakondades töötavate inimeste arvust jm.  Volinikuks kandideerimine kui valimine on vabatahtlik. Tööandja peab korraldama töökeskkonnavoliniku valimiseks töötajate üldkoosoleku, millel oleks võimalik osaleda kõikidel töötajatel (kas otse või lihtkirjalikult volitatud esindaja kaudu). Valimised loetakse toimunuks, kui üldkoosolekul osaleb vähemalt 50% töötajatest. Tänapäeval kasutatakse ka veebi-põhist hääletamist.  Töökeskkonnavolinikeks kandidaadid seavad üles töötajad, tööandja saab volinike valimist toetada, tutvustades voliniku õigusi ja kohustusi. Töökeskkonnavolinik ei tohi sattuda ebasoodsasse olukorda, kui ilmneb tema ja tööandja huvide konflikt.

 

Kui palju töökeskkonnavolinikke tuleb ettevõttes valida? 

Sõltub ettevõtte suurusest, töökorraldusest, osakondade füüsilistest asukohtadest.

Näiteks tuleks 12 töötajaga kontoriettevõte korraldada valimised ühe voliniku valimiseks. Kui aga tootmisettevõttes on töötajaid 28 ning töötatakse kahes vahetuses (mõlemas 14 inimest), tuleks valimised korraldada mõlemas vahetuses ning siis tegutseb ettevõttes 2 volinikku. Suuremates tootmisettevõtetes, kus osakondi on palju ning need asuvad eri korrustel, võib volinikke olla palju rohkem. Näiteks töötab 420 töötajaga toiduainetööstusettevõttes 11 töökeskkonnavolinikku.

 

Tööandja teeb valitud töökeskkonnavolinike nimed ja ametid Tööinspektsiooni kohalikule asutusele teatavaks valimistest arvates kümne päeva jooksul. Volituse kehtivusaja otsustab töötajate koosolek (või tagasikutsumiseni üldkoosoleku poolt).

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja ja tööandja koostööpartner töökeskkonnaalastes küsimustes. Peamine voliniku ülesanne on töötajate murede edastamine ning töötajate esindamine töökeskkonna probleemide valdkonnas. Peale selle on voliniku ülesandeks jälgida, et ettevõtte töö oleks ohutu ning töötervishoiu ning tööohutusalaseid nõudeid täidetaks (näiteks et töötajad saaksid enne tööle asumist vajaliku väljaõppe). Puuduse avastamisel peab töökeskkonnavolinik sellest teavitama nii töötajaid kui tööandjat – tal on õigus anda kaastöötajatele töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi, nõuda tööandjalt avastatud puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui töö ohustab kellegi elu või tervist, siis on töökeskkonnavolinikul õigus ohtlik töö ajutiselt peatada. Volinik kaasatakse tööõnnetuste ja kutsehaigusjuhtumite uurimisse ning ta allkirjastab ka vastavad raportid.

Tööandja peab volinikule tagama juurdepääsu oma ülesannete täitmiseks vajalikule töökeskkonnaalasele infole ning töökohtadele (näiteks volinikule, kes igapäevaselt arvutiga ei tööta, tuleb tagada kaheks tunniks nädalas juurdepääs internetiühendusega arvutile, et ta saaks tutvuda töökeskkonnaalaste õigusaktidega ja muu uue informatsiooniga). Töökeskkonnavolinikul, nagu ka igal teisel töötajal, on õigus pöörduda tööinspektori poole ning saada teavet tööandjale tehtud ettekirjutustest.

 

Millised iseloomuomadused peaksid töökeskkonnavolinikul olema?

• Hea suhtleja – suudab toime tulla erinevate isiksustega
• Konfliktisituatsioonide lahendamise oskus
• Sõbralik ja empaatiline
• Annab oskuslikult tagasisidet
• Soov ja oskus erinevaid probleeme juhtkonnale edastada
• Suudab lahendusi leida ja pakkuda
• Püüdlik ja ettevõtlik
• Aktiivne ja jutukas
• Hea reputatsiooniga teiste töötajate seas

 

 

Töökeskkonnavoliniku väljaõpe

Tööandjal tuleb kahe kuu jooksul alates töökeskkonnavoliniku valimisest saata ta töökeskkonnaalasele väljaõppele. Lektoriga õpet korraldatakse tavaliselt 3-päevaste kursustena (väljaõppe maht on 24 akadeemilist tundi, iga päev 8 tundi). Veebipõhise koolituse puhul peab õppematerjal vastama 24 akadeemilise tunni õppekava mahule. Koolitusasutus, kes võib läbi viia väljaõpet töökeskkonnavolinikele ja nõukogu liikmetele, peab olema esitanud Haridus- ja Teadusministeeriumile vastavasisulise majandustegevusteate, mida saab vaadata, vajutades siia.

Töökeskkonnavoliniku täiendõppe korraldus on paindlik. Volinik tuleb saata täiendõppele, kui:

1. töökeskkonnas on toimunud olulisi muudatusi;
2. töökohas vahetatakse või uuendatakse tehnoloogiat või töövahendeid;
3. töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi (näiteks uueneb määrus, mis sätestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas ning ettevõte tegutseb antud valdkonnas);
4. tööinspektor peab seda vajalikuks;
5. töökeskkonnavolinik ise või töökeskkonnanõukogu peab seda vajalikuks.

Täiendõpe võib olla ka asjakohane olukorras, kus volinikuks valitakse töötaja, kes on juba varem mõnes teises ettevõttes töökeskkonnavoliniku rolli täitnud ning väljaõppe läbinud ja vajaks vaid teatud teemade osas meeldetuletust ja värskendust.

Kas töökeskkonnaspetsialist ja töökeskkonnavolinik saavad ettevõttes olla üks ja seesama isik?

• Ei. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse mõttest tulenevalt ei ole õige kui töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku kohustusi täidab üks ja sama isik. Töökeskkonnaspetsialist on tööandja esindaja ning töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud töötajate esindaja. 

 

Töökeskkonnanõukogu 

Suuremates ettevõtetes (kus töötajaid on 150 ja enam), tekib vajadust töökeskkonnaalaseid probleeme süsteemselt ka koosolekutel arutada. Seetõttu on töötervishoiu ja tööohutuse seadus sätestanud nõude, et vähemalt 150 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. See on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Liikmete volituse kehtivuse aja otsustab tööandja ja töötajate üldkoosolek (või tagasikutsumiseni üldkoosolek).

Minimaalset on töökeskkonnanõukogus 4 liiget – kaks tööandja määratud esindajat ja kaks töötajate valitud esindajat. Praktikas on töötajate valitud esindajad tihti samad, kes töötavad ka töökeskkonnavolinikena ning on seeläbi töökeskkonnaalaste probleemidega kursis.

Töökeskkonnanõukogu ülesanded on järgmised:

1)     analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;

2)     osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;

3)     tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

4)     analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;

5)     aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse.

Nii nagu töökeskkonnavolinik, tuleb ka töökeskkonnanõukogu liikmed kahe kuu jooksul alates valimisest saata ta töökeskkonna-alasele väljaõppele. Nõuded koolitusele on samad, mis töökeskkonnavoliniku koolituse puhul.

 

Tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused

Töötervishoiu ja tööohutusalased kohustused on sätestatud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. See on kättesaadav, vajutades siia.

Seaduse põhiprintsiibid on järgmised:

• Töötervishoiu ja tööohutusega tegelemine on loomulik osa ettevõtte põhitegevusest
• Töötervishoid ja tööohutus on preventiivsed tegevused
• Töö kohandatakse töötaja võimetele
• Tegevuse eest vastutab ettevõtte juht
• Juhil on kohustus kaasata töötajaid
• Juhil on õigus kehtestada rangemaid nõudeid
• Töötervishoiu ja tööohutusalane tegevus ei sõltu ettevõtte suurusest ega tegevusvaldkonnast

See tähendab seda, et töötervishoiu ja tööohutusega tuleb tegeleda ennetavalt. Kohustused tööandjale on pandud eesmärgiga tööõnnetusi, tööga seotud haiguseid ja muid töötingimuste alaseid probleeme ennetada.

Töökeskkonna all mõistetakse ümbrust, milles inimene töötab ning töökoha all ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. Töökohaks võib ka olla näiteks liiklusvahend (bussijuht), ehitusobjekt (ehitaja) jne. Tööandja esmane kohustus on kujundada ja sisustada töökoht nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.

 

Mida tähendavad mõisted töötervishoid ja tööohutus?

Seaduse kohaselt on mõiste defineeritud järgmiselt:

Töötervishoid – töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamine, töö kohandamine töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamine.

Tööohutus – töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamisena, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata.

Lihtsamalt öeldes tähendab töötervishoid nende ohuteguritega tegelemist, mis võivad töötajale pikaaegselt mõjuda ja seeläbi tervisekahjustuse põhjustada (näiteks mürarikkas keskkonnas töötamine, kemikaalidega pikaaegne kokkupuude jne). Tööohutus tegeleb aga pigem äkkjuhtumite nagu õnnetused seadmetega, elektrilöögi oht jne.

 

Selleks, et  ennetada tööõnnetusi ja tervisekahjustusi, on seadus sätestanud tööandjale rida kohustusi. Neist peamised kohustused on kokku võetud järgmise loeteluga. Tööandja peab:

• teostama töökeskkonna sisekontrolli;
• korraldama töökeskkonna riskianalüüsi;
• koostama tegevuskava, kus tuuakse  ära ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
• teavitama töötajaid töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest;
• korraldama töötervishoiuteenuste osutamist ja kandma sellega seotud kulud;
• korraldama esmaabiandjate väljaõppe;
• tagama töötajatele esmaabivahendite kättesaadavuse;
• omal kulul varustama töötajaid isikukaitsevahendite, tööriietuse, puhastus- ja pesemisvahenditega, kui töölaad seda nõuab;
• tutvustama töötajatele töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja kontrollima nende täitmist;
• korraldama enne tööle asumist tööohutusalase väljaõppe;
• koostama ja kinnitama töö või töövahendi ohutusjuhendi;
• kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes oleva töötaja;
• täitma tööinspektori ettekirjutusi tähtaegselt.

 

Renditööjõud ja samaaegselt mitme tööandja poolt teostatavate tööde erisused

• Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. St. renditöötaja puhul vastutab renditöötaja koolitamise, juhendamise ning ohutuse eest ettevõte, kus töötaja reaalselt tööd teeb.
• Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
• Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.

Kõiki äratoodud kohustusi vaatleme ning kirjeldame täpsemalt eraldi moodulites.

 

Töötaja töötervishoiu- ja tööohutusalased kohustused

Nagu tööandjal, nii on ka töötajal kohustused, et tagada oma töökohal ohutus ning töötada tervistsäästvalt.

Töötaja peab:

• osalema ohutu töökeskkonna loomisel järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;
• järgima tööandja poolt kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;
• läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;
• kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid;
• teatama tööandjale koheselt õnnetusest või selle tekkimise ohust;
• täitma töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi.

Kas töötajale saab panna isiklikku vastutust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest?

Näiteks: Kas tööandja võiks võtta töötajalt allkirja selle kohta, et ta keeldub isikukaitsevahendit kasutamast?

Kindlasti on ka töötajal isiklik vastutus, aga see ei vabasta tööandjat vastutusest – ei saa kokku leppida, et nii tööandja kui töötaja rikuvad koos seadust, aga vastutab ainult töötaja. Tööinspektsiooni ametlik seisukoht on, et sellist kokkulepet tööandja ja töötaja omavahel sõlmida ei saa.

Töötajal on aga ka rida õiguseid. Neid võib kokku võtta järgmise loeteluga. Töötajal on õigus:

• nõuda töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ja isikukaitsevahendeid;
• saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, riskianalüüsi tulemustest, tööinspektori ettekirjutustest;
• tõsise õnnetusohu korral peatada töö ja lahkuda töökohalt;
• keelduda tööst, mis ei võimalda täita töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, teatades sellest tööandjale;
• nõuda tööandjalt arsti otsuse põhjal enda üleviimist teisele tööle;
• saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrale;
• pöörduda töökeskkonnavoliniku või tööinspektori poole, kui tema arvates töökeskkonna ohutus ei ole tagatud.

Kas tööandja peab igal juhul töötaja viima üle teisele tööle, kui arst on selliselt otsustanud?

Kui arsti otsusega on töötajale senise töö jätkamine tervise tõttu vastunäidustatud, on töötajal õigus nõuda enda üleviimist teisele tööle. Üleviimist saab nõuda, kui tööandjal on teist tööd, mida töötaja tervis võimaldab teha. Kui teisele tööle üleviimine pole võimalik, võib tööandja lõpetada töölepingu.

 

KOKKUVÕTTEKS:

Kuigi iga tööandja eesmärk on luua turvaline töökeskkond, siis on selge, et täiesti ohutut töökeskkonda luua ei ole võimalik. Küll aga peaks tööandja tegema endast kõik, et ohte ennetada ning vajadusel ohutusabinõusid rakendada ja seeläbi töökeskkonnas esinevaid riske vähendada. On hea, kui tööandja näitab töötajatele head eeskuju oma tervise ja ohutuse eest hoolitsemisel ning samaväärselt hoolib ka töötajate tervisest ning ohutusest.

Tööinspektsiooni peadirektori sõnul ei ole töötervishoiu ja tööohutusega tegelemine ettevõttele midagi ülejõu käivat. Ta ütleb: “Selleks et töökeskkond oleks turvaline ja töötamine ohutu, ei ole vaja teha midagi ennastületavat. Piisab hoolivast suhtumisest ning soovist olla kursis tööohutuse ja töötervishoiu nõuetega ning neid iga päev tööl rakendada”.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri sõnul läheb tööohutuse ja töötervishoiu puudulikkus ettevõttele kalliks maksma ning tööohutuse ja töötervishoiu tõhusus toob kasu. Kõrgemaid ohutus- ja tervishoiunõudeid järgivad ettevõtted on edukamad ja jätkusuutlikumad. Uuringute hinnangul toob iga tööohutuse ja töötervishoiu tagamisse investeeritud euro ettevõttele tulu summas 2,2€  ning tööohutuse ja töötervishoiu parandamise tulud on suuremad kui kulud.

Heal tasemel tööohutuse ja töötervishoiu majanduslik kasu nii suur- kui ka väikeettevõtjatele on märkimisväärne. Tõhus tööohutus ja töötervishoid toob kaasa järgmise:

• suurendab töötajate tulemuslikkust;
• vähendab töölt puudumiste arvu;
• vähendab makstavaid hüvitisi;
• vastab avaliku ja erasektori töövõtjate nõuetele.

 

TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE

Töötajate asjakohane juhendamine ja väljaõpe on töökeskkonnas väga oluline. Seda loetakse tööandjapoolse ennetustegevuse vundamendiks. Asjakohane väljaõpe ja juhendamine:

• Aitab vältida õnnetuste toimumisi ettevõttes
• Aitab ära hoida kutsehaiguseid ja tööst põhjustatud haiguseid
• Aitab vältida peaaegu-juhtunud õnnetusi ja ohuolukordi
• Tagab hea töökultuuri
• Annab uuele töötajale kindluse, et ta teeb oma tööd ja tööoperatsioone õigesti
• Soodustab töö efektiivsuse parendamist

Töötajate juhendamise ja väljaõppe korraldamine on reguleeritud Tervise- ja tööministri määrusega “Töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja täienduskoolituse kord täienduskoolitusasutuses”; vaatamiseks vajuta siia.

Määruses on kirjas töötajate juhendamise ja väljaõppe kohta järgnev:

• • Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse ja täienduskoolituse viib läbi täienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele.
  • Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme koolituse kestus on 24 akadeemilist tundi.

 

Uue töötaja tööle asumisel viib tavaliselt töökeskkonnaspetsialist läbi töötajale tööohutusalase juhendamise, lähtudes ettevõttes valitsevatest võimalikest ohtudest ning eripäradest. Kui spetsialistiks on tööandja ise, siis tema. Juhendamine teostatakse tööandja juhendi alusel – selleks võivad olla ka uue töötaja koolitus, õppefilmid vms. Mida praktilisemalt ja näitlikumalt õpet läbi viiakse, seda paremini jõuab ülevaade töötajani. Juhendamine võiks sisaldada järgnevaid teemasid:

 

Töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmed peaksid olema fikseeritud kas töötaja juhendis või olema kättesaadavad mujal, näiteks infotahvlil, sisevõrgus või muus teabeallikas. Töötaja peab teadma, kus ta saab nende andmetega tutvuda ja vajadusel uuesti vaadata.

Edasi suundub uus töötaja väljaõppe etappi. See teostatakse töötaja töötamiskohal. Väljaõppe läbiviijaks on tööandja poolt määratud pädev isik. Selleks võib olla näiteks töötaja vahetu juht, tootmisjuht, töökeskkonnaspetsialist. Väljaõpe tuleb korraldada ohutute töövõtete omandamiseks. Kuigi seadusest ei tulene otsest täieliku loetelu, mis teemasid peaks uue töötaja juhendamisel ja väljaõppel käsitlema, on õigusaktis toodud miinimumnõuded teemade kohta, mida tuleb uuele töötajale teatavaks teha. Tulenevalt ettevõtte spetsiifikast, võib neid olla rohkem. 

 

Töötaja väljaõpe võiks sisaldada järgnevaid teemasid:

 

 

Väljaõpe

Kui töötaja juhendamise käigus nõutud info on uuele töötajale edastatud, suundub ta praktilisele väljaõppele. Seda on vaja veendumaks, et uus töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. Väljaõppe kestust ei määratleta. Väljaõpe toimub tööandja poolt määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. Oluline on, et juhendajal oleksid vajalikud omadused, et uus töötaja tunneks end kindlalt ning julgeks vajadusel küsida, kui väljaõppe käigus ettenäidatud töövõtted ei olnud arusaadavad.

Sobiv juhendaja on sõbralik, avatud ja hea suhtleja. Hinnatuimad juhendajad on inimesed, kes ootavad alati parimaid tulemusi ning julgustavad uusi töötajaid. Nähes, et uus töötaja on lihtsamad töövõtted omandanud, liigub ta edasi keerukamate juurde. Nii aidatakse õppijal areneda ja üha kaugemale jõuda. Seeläbi õpib uus töötaja probleeme iseseisvalt lahendama ja leiab endas üles võimekuse ja kindlustunde. Hea juhendaja näitab, et ta hoolib juhendatavast ning on samas range, et õpilane mõistaks, kui oluline on iseseisvus ning vastutus. Juhendaja peaks meeles pidama järgmiseid põhimõtteid:

• Ka lihtsamad asjad võivad tunduda väga keerulised, kui nad on uued
• Kord kuuldud juhisest jääb sageli väheks, et osata sama hästi järele teha
• Töövõtted muutuvad uuel töötajal automaatseteks ja kiiremateks üksnes praktiseerimise kaudu
• Enne juhendamist peaks olema ülevaade uue töötaja eelnevatest teadmistest ja oskustest

Juhendamisel on hea kasutada praktilisi ülesandeid ja näiteid

Endale varasemast tuttava tööoperatsioonikäigu selgitamisel uuele töötajale peaks juhendaja eelnevalt endale teadvustama kasutatavate töövõtete järjekorda, mida kogenud töötajana juba iseenesest automaatselt teostab. See on oluline, et osata viia töövõtete õige järjekord ka uue töötajani.

Juhendaja peaks olema võimeline ettenäitamisega samaaegselt ka  oma tegevusi põhjendama: mida ja miks tehakse ning jälgima, et  töötajal oleks tööoperatsioonide õppimisel sama vaateperspektiiv nagu juhendajal  – see lihtsustab töövõtete järgimist. Oluline on ka see, et juhendaja kontrolliks töötaja töösooritust – tuleb korrigeerida esinevad vead ja öelda, mis oli tehtud õigesti ning vajadusel ka mainida, mis oli tehtud valesti või vajaks veel praktiseerimist.

Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt ameti- või kutseala spetsiifikast, keerukusest ning töö ohtlikusest. Töötaja lubatakse iseseisvale tööle, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas rakendada. Veendumaks, kas töötaja on vajalikud võtted omandanud, võib tööandja:

• nõuda proovitöö edukat sooritamist,
• viia läbi eksami,
• vestluse käigus veenduda, et töötaja on valmis iseseisvale tööle asuma.

Tööandjal ei ole otsest kohustust töötaja juhendamise ja väljaõppe korrektseks dokumenteerimiseks. Siiski on soovituslik seda teha, et vältida tulevikus tekkida võivaid arusaamatusi töötaja ja tööandja ja/ või juhendaja vahel. Andmed, mis võiksid kirjas olla, on järgmised:

1. juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
2. juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
3. struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
4. täiendjuhendamise (kui on aset leidnud) põhjus;
5. töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused.

On soovituslik, et töötaja juhendamise ning väljaõppe toimumise oma allkirjaga kinnitaks. Nii saab töötaja aru, et ohutult töötamise eest võtab ta ka ise kohustuse ning kinnitab, et on tööandjapoolsest juhendamisest ja väljaõppest aru saanud ning ohutud töövõtted omandanud.

 

 

Töötaja täiendjuhendamine

Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada:

• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
• töökorralduse muutmisel; 
• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid, mis põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
• tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
• kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

Täiendjuhendamise sageduse, sisu ja mahu määrab tööandja. Perioodilise (näiteks 6 kuu või aasta möödumisel) täiendjuhendamise korraldamist seadusandlusega nõutud ei ole. Tööandja võib aga soovi korral kehtestada ettevõttes perioodilise juhendamise teostamise. 

 

Renditööjõud ja samaaegselt mitme tööandja poolt teostatavate tööde erisused

• Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. St. renditöötaja puhul vastutab renditöötaja koolitamise ning juhendamise eest ettevõte, kus töötaja reaalselt tööd teeb.
• Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja üks tööandja korraldab töid, vastutab see tööandja töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse eest.
• Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad ja puudub tööandja, kes korraldab töid, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad kahju tekkimise korral solidaarselt.

 

Edasi lugemine võimalik koolituse tellijale.

Tutvu kõikide meie veebipõhiste tööohutuskoolitustega siit.